Autismispektri häire diagnoosi paneb lapsele välja lastepsühhiaater koos meeskonnaga, kuhu kuuluvad lapsepsühholoog, eripedagoog, sotsiaaltöötaja, vajadusel lisaks ka teisedki spetsialistid. Diagnoosi kahtluse korral tuleks pöörduda lastepsühhiaatri poole, selleks tuleks vastuvõtule registreerida.
Kuna järjekorrad võivad olla küllaltki pikad, siis võiksid lapsevanemad ooteajal enda jaoks üles märkida kõik neile murettekitavad käitumise või arengu eripärad, mida nad on täheldanud – siis ei unune vastuvõtuärevuses olulised asjad arstile rääkimata.
Esmasel konsultatsioonil selgitab psühhiaater välja, kas muretsemiseks võib olla alust ja suunab vajadusel edasi teiste spetsialistide poole testide tegemiseks.
Lastepsühhiaatri konsultatsioonile pääsemiseks ei ole vaja perearsti saatekirja.
Kui diagnoos leiab kinnitust, siis tabab peresid enamasti šokk – see on üsnagi tavaline reaktsioon, kui saadakse halvad uudised. Selle pärast ei pea vanemad ennast halvasti tundma, vaid sellega tuleb tegeleda ja mõelda tuleb lapse tuleviku huvides, mida saab teha.
Diagnoosi saamine lööb pere igapäevaelu sageli segamini, sest tuleb tegeleda erinevate ametiasutustega suhtlemisega ja täita keerukaid pabereid. Selleks, et laps saaks riiklikult rahastatavaid teenuseid, on vaja eelnevalt taotleda puue. Lapsele puude taotlemiseks tuleb täita taotlus ja esitada see Sotsiaalkindlustusametile. Puude raskusastmeid on kolm: keskmine, raske ja sügav puue – need määratakse vastavalt sellele, millisel määral laps vajab oma tervisliku seisundi tõttu abi, järelevalvet või juhendamist.
Puude raskusastme tuvastamisel maksab Sotsiaalkindlustusamet (SKA) igakuiselt lapsele sotsiaaltoetust keskmise puudega lapsele 69,04 eurot kuus ning raske ja sügava puudega lapsele 80,55 eurot kuus. Sotsiaaltoetuse maksmise taotluse saab esitada koos puude raskusastme taotlusega. Taotluse blanketid leiad siit
Esmakordsel puude vormistamisel saadab SKA lapsele suunamiskirja isikliku rehabilitatsiooniplaani koostamiseks koos rehabilitatsiooniasutuste nimekirjaga, mille leiate majandustegevuste registrist.
Kui lapsel on tuvastatud puue ja tal on raskusi, et eluga eakohaselt toime tulla, siis on võimalik taotleda lapsele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust. Rehabilitatsiooni eesmärgiks on õpetada ja arendada inimese igapäevaelu oskusi, suurendada tema võimalusi ühiskonnaelus osaleda, toetada õppimist ja arendada eeldusi töövõime teatud tasemel omandamiseks või taastamiseks. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust vahendab SKA.
SKA poolt pakutakse inimesele välja rehabilitatsiooniprogramm või teenuste vajaduse hindamise käigus koostatakse talle tegevuskava või keerulisematel juhtudel suunatakse rehabilitatsiooniasutusse isikliku rehabilitatsiooniplaani koostamiseks.
Programm pannakse kokku sarnaste probleemide ja eesmärkidega inimeste rühma jaoks. Isikliku tegevuskava tegemine on uus võimalus, mille koostab inimesele alates 2016. aastast SKA juhtumikorraldaja. Sel juhul saab inimene rehabilitatsiooniplaani koostamise vahele jätta ja vajalikke teenuseid kiiremini. Rehabilitatsiooniplaan on konkreetsele inimesele koostatud hindamise kokkuvõte koos tegevuskavaga, kus on kirjas, milliseid eesmärke inimene soovib läbi teenuste kasutamise saavutada.
Rehabilitatsiooniprogrammi, tegevuskava või plaani tegemise käigus hinnatakse inimese toimetulekut ja seda, missugune on tema kõrvalise abi vajadus. Samuti tehakse ettepanekuid kodu, töö- ja õpikeskkonna kohandamiseks ja abivahendite kasutamiseks ning nõustatakse puudega inimest tema edasise sotsiaalse toimetuleku parandamise huvides kõikides vajalikes valdkondades.
Kui lapsele on vormistatud puue, on võimalik taotleda ka puudega isiku kaarti, millega on lihtne puude raskusastet vajadusel tõendada. Kaardile märgitakse puude raskusaste, lähemalt kaardi taotlemise kohta saate lugeda siit.
Puudega lastel on võimalik saada rehabilitatsiooniteenuseid. Puude hindamise taotlusele järgnevalt saadab SKA perele suunamiskirja rehabilitatsiooniteenusele koos teenuseid osutavate asutuste nimekirjaga. Lapsevanem peaks 21 päeva jooksul võtma ühendust talle sobiva asutusega ning ta pannakse teenuse saamise ootenimekirja. Kokkulepitud teenuse osutamise ajal minge koos suunamiskirjaga rehabilitatsiooniasutusse, kus teid nõustatakse edasiste tegevuste kohta.
Rehabilitatsiooniteenuste puhul tuleb silmas pidada, et on kehtestatud osutatavate teenuste nimekiri koos teenuste mahtudega, millest peavad rehabilitatsiooniasutused kinni pidama (SkM määrus)
Autismispektri häirega lastele osutatavate teenuste seas on peamiselt logopeedi, tegevusterapeudi, psühholoogi, eripedagoogi, füsioterapeudi teenused, mõned teenused on võimalik saada ka perele.