Diagnostiline termin „autismispektri häired“ (ASH) asendab nüüd termineid „autism“ ja „pervasiivsed arenguhäired“ selleks, et rõhutada: 1) spetsiifilisi sotsiaalse arengu häireid ja 2) individuaalsete sümptomite suurt varieerumist.
Autismispektri häirete käitumuslikud sümptomid varieeruvad olulisel määral mitte ainult erinevatel inimestel, vaid samuti ka ühel ja samal inimesel erinevatel aegadel. Mõned sümptomid võivad olla silmapaistvamad ja intensiivsemad ühes vanuses ning sõltuvalt iseloomust ja häire tõsidusest elu jooksul muutuda.
Samuti on lai varieeruvus kognitiivsetes võimetes, mis võivad ulatuda keskmisest või isegi kõrgest intellektist sügava vaimse mahajäämuseni. Kuigi varasemalt arvati, et suurem osa autismiga isikuid on tõsiselt intellektuaalselt kahjustatud, siis hiljutised uurimused näitavad, et paljudel neist on normaalsed intellektuaalsed võimed.
Olenemata individuaalsest mitmekesisusest on kõikidel juhtudel esindatud meditsiinilised põhijooned järgnevas kolmes valdkonnas.
Vastastikuse sotsiaalse tegevuse häired
Mõnedel inimesed on väga enesessetõmbunud, teistel esineb passiivsust sotsiaalsetes tegevustes ning nad võivad omada väga vähest huvi teiste inimeste vastu. Mõned inimesed võivad aga olla väga aktiivsed oma katsetes osaleda sotsiaalsetes tegevustes, tehes seda kummalisel, ühepoolsel ja pealetükkival moel, arvestamata teiste isikute reaktsioonidega. Kõigile on ühine piiratud empaatiavõime – kuigi ka selle puudujäägi ulatus on väga varieeruv – aga enamus suudab näidata kiindumust omal viisil.
Verbaalse ja mitteverbaalse kommunikatsiooni kahjustus
ASH puhul on kõnevõime areng ülimalt varieeruv. Mõned inimesed ei omanda kunagi kõnet. Teised hakkavad rääkima, aga seejärel (tihti vanuses 18 kuud kuni 2 aastat) võib olla taandarengu periood. Mõnedel inimestel võib olla väga hea rääkimisoskus, aga võib olla raskusi arusaamisega – eriti abstraktsete mõistete puhul. Nendel, kes õpivad rääkima, on tavaliselt raskusi nii enda väljendamises kui ka arusaamises. Kõik autismiga inimesed omavad mingil määral raskusi vastastikusel suhtlusel teistega. Mõlema vormi ja sisu korral on kõne ebatavaline, sisaldades kajakõnet, asesõnade vale kasutust ja sõnade väljamõtlemist. Emotsionaalsed reaktsioonid nii verbaalsetele kui ka mitteverbaalsetele lähenemistele teiste poolt on samuti kahjustatud ning neile vastatakse tihtipeale pilgu vältimisega, võimetusega aru saada näoilmetest või teiste kehahoiakute ja žestidega edastatud sõnumitest. Kokkuvõttes on puudujääke kõikides sotsiaalseks läbikäimiseks ja vastastikuse suhtluse reguleerimiseks vajalikes käitumisviisides. Sageli esineb raskusi teiste emotsioonide arusaamises, mõistmises ja jagamises; ASH-ga inimese enda eneseväljendus ja emotsioonid on samuti häirest mõjutatud.
Piiratud huvid ja käitumismallid
Loomingulised oskused on peaaegu alati mingil määral kahjustunud. Enamus ASH-ga lapsi ei suuda kasutada mängimisel normaalset kujutlusvõimet ja see omakorda piirab nende võimet teiste kavatsustest ja emotsioonidest aru saada. Mõningatel juhtudel võib loominguline tegevus isegi esineda, kuid see ei vii funktsionaalse kohanemise paranemiseni ega nende mängudeni, mida saaks eakaaslastega mängida. Ebaõnnestumine teiste mõistmisel mõjutab ka võimet ette näha tulevasi sündmusi ning ka võimet saada hakkama toimunud sündmustega.
Käitumismustrid on tihti korduvad ja rituaalsed. Need võivad hõlmata endas ka kiindumist ebatavalistesse ja kummalistesse objektidesse, samuti on tavapärased stereotüüpsed, korduvad liigutused.
Tihti esineb tugev vastuseis muutustele ja nõudmine asjade samamoodi olemisele. Isegi väikesed keskkonnamuutused võivad tekitada sügavat hirmu. Paljud autismiga lapsed, eriti need, kellel on kõrgemad intellektuaalsed võimed, arendavad endale välja kindlad huvid või tunnevad huvi ebaharilike teemade vastu.